1. september

On teil olnud kunagi mingi mõttetu masendus? Just selline, mille koha võiks öelda, et see on tõeliselt asjatu.
1. septembril oli see vastikult suur. Ei vaataks ju, kuidas kaks klassikaaslast laulavad kooli laulu ja pisarad tulevad silma. (Ma peaks laskma oma pisakanalid kinni keerata). Peaks endale noodi hankima, siis saab igal ajal töinata.
Lapsi oli lahe käekõrval vedada ja koolimaja näidata. Imelik oli see, et mõni esimese klassi oma oli palju asjalikum, kui mõni täiskasvanu.

Õhtul sai suvi ära saadetud. "MEHED" käisid saunas samal ajal, kui tibina (seejuures ka mina) tõmbasime väljas vesipiipu ja närisime seda kõige innimat nätsu (no seda rohelist, mis on rulli keeratud). Tulekatse oli paikapidav. Tegu oli täieliku keemiaga.
Hiljem liikusime majale. Sealseid sündmusi parem ei kirjelda. Las need olla selle maja seinte vahel. Eks kunagi on hea meenutada.

Ööd!

P.S. Me Ristoga hakkame suureks kasvama, vist.