Tumepruun pea

Et siis vahetasin tsipa juuksevärvi. Ainus, kes aru sai, oli keegi pomgranate :D

Vahel...

... tuleb osata lahti lasta kellestki, keda väga armastad, sest mitte kõik ei ole loodud kokku jääma...

Igaveseks,

Lii

Mõttelend

Ma ei saa magada. Lihtsalt ei saa. Hirm. Aknakardinad on tugevalt akende ette veetud, uksel sirendab risti ette keeratud võti. Sa magad... Poen sulle hästi lähedale, et seda tunnet natukenegi leevedada. Sa magad selili. Toetun su rinnale. Silmad - seest rohelised, kaetud lagudega. Nad liiguvad laugude all. Alguses aeglaselt ja aina kiiremini, kuni sa ehmatad. Unenägu sia ilmselt läbi. Sügad otsaesist. Nohised. Magad vist edasi. MA TAHAN JU KA MAGADA! Keeran selja. Pisarad. Ma EI TAHA jälle nutta. Ometi... MIS KURAT MUL VIGA ON??? Kas sa saad aru, et ma nutan? Kui saad, miks sa midagi ei küsi... Sind ei huvita? Ja uus nutuhoog kogub jõudu... Sind tõesti ei huvita? Ma kardan, kardan hullupööra sind kaotada...

Ma ei arva, et elu edasi ilma sinuta ei lähe või et ma teeksin enesetapu või midagi sarnast, aga sa oled nii faking tähtis minu jaoks. Liigagi tähtis...

"Ja nii nad tapsid meie Frerdinandi" Hašek

Minu teine pool sai endale kutsika. Panime talle nimeks Ferdinand ehk Fretu. Minu meelest on ta maailma kenaim :)

Tšehhist

Et siis 2. - 8. juuni olin Tšehhis. Kasutasime turismifirmat nimega Loodusreisid. Soovitan ja väga. Esiteks seepärast, et kordagi ei tekkinud kohutavat tüdimust kõigest. Ja teiseks seepärast, et hommikusöök oli väga hea kõikides hotellides. Kuigi Paha hotelli Twin Opatovi reeglid ei meeldinud karvavõrdki. Esiteks tuli nn. reeglite järgi magada poistest eraldi (va. abielutunnistuse olemasolu). [Ja nagu alati rikkus keegi meist reegleid (endale just näpuga näidata ei tahaks (A)ka ju)]. No ja teine, mis muigama pani, oli oma alkoholi tarvitamine hotellitubades. Aga mida meie tegime? Loomulikult jõime hotelli ees. Kas see oli lubatud? Jah, kirjas polnud see ju kuskil :P

Tšehhi õlu (olgugi, et tehtud sealsest humalast ja allikaveest) on suhteliselt sitt. Seejuures me jõime seda nõrkemiseni ja lõpuks võis sellega lausa ära harjuda. Hiljem tundus eesti õlu lausa magus.

Suveniire? jh, ikka :) Praha kirjadega kott. Suurel hulgal postkaarte (mis eesti rahas maksid a la 3eeku). Külmkapimagnet (ma vist hakkan neid koguma). Paar diva kõrvarõngaid (mustad kirsid lehtedega). Puidust kaelehe, mis maksis a la 50 kulli eesti rahas. Kohutav hulk raha kulus toidule, mille hinna pole just palju odavamad võrreldes eestiga. Ja loomulikult eestlaste meelispala: nuff. Maagilistes kogustes muidugi. (Seejuures enamik olid minu teise poole jagu. Minule kuulus vaid üks kena vaarika oma. Nämmm... Ja õlut ei unustanud me hoopiski. Proovisime mõne sõbraga neid reedel Paides.

Midagi on kindlasti veel, aga hetkel ei meenu...