Tegelt oli plaanis eile teha elupikk postitus eelmisest aastast. Et kas ma jõudsin? Ei Et kas oleksin jõudnud, kui oleksin vaid üritanud? vabalt. Kokkuvõtlikult: ma pole iseloomuga inimene. tegelt pole seda keegi kunagi isegi väitnud, et mul iseloom oleks või õigemini räägitakse sellest, et mul on jube iseloom ja et ma räägin liiga palju ja seda hõõrutakse kogu aeg nina alla. Ja millegi pärast teiste kohta ei räägita kunagi nende negatiivsetest pooltest, no vähemasti ei öelda otse, aga ilmselt olen ma selle ära teeninud nagu ka kõik muu. (täiesti välja tegelt mu maailmavaatest, aga pohh see)
Tegelt olen ma masendunud inimene. Ma ei saa ka kunagi mitte millegagi hakkama tegelt ja kui ma millessegi (loe: kellessegi) kiindun, siis jäägitult. Hüppan tundmatusse vette ja siis kukun kahtlema. Tegelikult peaksin edasi ujuma, mitte kahtlema, sest nüüd on LIIGA hilja. Kas ma kahetsen tehtut? Ohh ei, kus ma sellega, lihtsalt hetkel on tunne, et ma olen ikka segane inimene küll, teha nii nagu ma tegin. Ja sellel inimesel on ka ilmselt õigus, kes mind selle ilusa nimega nimetas, olen jh ilmselt paras mõrd. Oled nüüd rahul? Ma lausa tunnistan ju, et ilmselt olen... :S
Vanast aastast
mul oli elu parim aasta. Olgu, ma pole ilmselt eluski niipalju haiget saanud, kui sellel aastal, aga hoolimata sellest, oli see hea. Ma sain koos olla oma parimate sõpradega, teha asju, mida ma enne pole vist teinud. Ma arvan, et see oli ilus aasta ja tänu sellele olen ma selline nagu ma olen praegu. M.O.T.T.
Uuest aastast
*usaldan rohkem iseennast ja oma sõpru ja Teda.
*üritan asju võtta süstemaatilisemalt ja teen asjad õigeaegselt ära, kusjuures ajaleheartiklid esitan ENNE TÄHTAEGA
Aitäh
